10. august LÕÕDLA JÄRVE ÄÄRES

Juhuu – täna sõitsime juba 19 km. Sellise tempoga saab ehk Võrumaale kunagi ringi peale ka.

Tänane teguderohke päev algas suitsuskumbria ja kadunud leiva otsimisega (skumbria kadus kõhtu, leib jäi leidmata).

Pambu

Ja siis me jõudsime mõningase hilinemisega kaltsumüügile, mis oli hunnik riideid maja nurgas naised-lapsed ümber.








Siis vaatasime rippsilda, ei, see ei ole selline nagu Viljandis. Aga surnuaed oli see-eest ilus. Rippsilla juures oli vana veski, mis kuulus rootslastele, kes selle eest sugugi hoolitseda ei viitsi.
















Edasi vehmeldasime (Pambu sõna) Linnamäele, kus leidsime tühja koha pealt Maydellidele kuulunud mõisa, mille oli ära ostnud perekond Luhamets. All oli pood ja üleval ning all – o-la-laa ...


Nigu Kodustuudio lehekülgedelt välja astunud ruumid – kahe suure akna, klaveri ja nahkdiivaniga elutuba, all imestiilne sinine, vist, köök, ja ka võlvlaega baar.


Perenaine tegi parajasti remonti ja näitas meile isegi vanade kummutite ja sängidega magamistoad ette. Vot selline mõisaproua. Lubas end pildistada 10 aasta pärast. Ballikleidis.



Siis keerasime Urvastemõisa peale. Langovitsa külas keerutas ilus hallide juuste ja habemega mees heina. Ta naaber vedas kuskilt raketibaasist (vist Nursis) endale angaariseinad, et keldrit teha. A ei teind, mehel oli täkk.




Läksime kogemata õigelt teelt kõrvale, läksime juua küsima. Seal oli peremees ära surnud, lehmad müüakse maha. Vanamemmel oli keegi sugulane (mees) abiks, kes meile morssi tegi. Tal oli kutsikas Tommi, kes kahe päevaga oma nime ära õppis. Mõnus kusekera.




Edasi jõudsime Urvastemõisa parki, kuhu me tegelt minna ei tahtnud. Ilusad puud olid. Äkki on sekvoiad sellised. Natukenegi.






Siis läksime Kallaste poole, seda ei olnud tegelikkuses olemas. Oli Palumõisa, üks vana tädi, kes meile sibulat andis ja lõpuks Lõõdla järv, kus me teed joome.

Üks ekspitsi liikmetest (nime ei ütle) üritas end ää tappa uputamise läbi. Nüüdsest kangelane Pambu tiris ta välja. Päästis noh. Aga liige oli solvunud – ta oli juba poolel teel koju – ning keeldus Pambu poolt pakutud joogist.

Homme sõidame Keema järvede poole, vaatab, mis edasi saab.

Triinu


Ilmajuttu kah: ilm oli ilus!
Ei tilkagi vihma, hoopis päike ja igat värvi pilvelambaid.

Katrin

SEENE-ERI

SAPIPURAVIK – väga vastik, tume võrk jala peal, torukesed lähevad roosakaks. Maitse mõru.
KASEPURAVIK – pehme, läheb siniseks kui näpid. Jalal soomused, torukesed valged, hiljem kollased nagu.
KIVIPURAVIK – jala ülaosas valge võrgumuster.
PILVIKUD – mahedad või kibedad (vaja kupatada). Maitse kui ei tea, kas mahe või kibe, eriti vastik!
TIMPNARMIK – all narmad, kollane (heledam kui kukeseen). Söögiseen, võib korraga praadida.
PIHKANE LIIMIK – limaloor (tavaline vatjas) tegelikult kiba maitse, jala alus kollane.
KÄRBSESEENED – all tupp.
RÕNGATA KÄRBSESEEN – kübara serv katuse moodi.
ANIISILEHTRIK – lõhnab hästi, sinakas. Igaks juhuks ei söö.
HARIKUD – kollased, harja moodi.

Õhtul sõime tatraputru
hommikul vorstikesi
õhtul Harjumäel oli borš
hommikul kala ja õhtul kartulipuder
hommikul tatrapuder seentega.

Pikamäe
Lättemäe
Pihlakamägi
Jassiojamägi
Siusoo
Pedäjämägi
Püürmägi

Jalgratturitele,
Kui siit Pikamäelt alla sõidan ja Kantsimäele jõuan, näen väga ilusaid Keema järvi ja külastan vahvat “Triinu” baari.
Aitäh külastamast ja tulge suvel jälle

Silvia Sarapuu