Kats pakkis hommikul asjad, kablutas rongile, kohvi ei joonud, mõtles, et magab rongis. A tühjagi, vene mutid sädistasid. Rongijuhtidel olid ilusad kostuüümid.

Oraval puhastas ta optikat, jälgis kanade pere-elu, luuras linde ja heitis lõpuks puhkama. Siis tuli üks tädi ja küsis, et kas ta ei tahaks nüüd rongiga Tartu tagasi minna. Kats ikka ei tahtnud.
Ja siis jõudsime meie – sest Triinu orienteerus täitsa mööda – läbi Andrikova ja Tamme saime lõpuks Oravale.

Oraval sõitsime natuke edasi-tagasi, Kats vingus, et tema tahab kohvi ja Pambul oli põlv haige.
1. Oraval leidsime väikese poe, kus müüdi ravioolisid.
2. Leidsime poe, kus müüdi jäätist Kolm sõpra – karu keskel ja kaks põrsakest kõrval – täpselt meie, Kats tegi pilti ka sellest (vt. avalehekülg).
Kats rääkis anekdoodi, ehk järgmine dialoog:
Pambu: “Mul on põlv ikka sitt ...”
Kats (äraolevalt): “Mis me siis teeme... Mul on neid roosasid tablette...”
Pambu (vaatab juhmilt): naerab nagu loom.
Triinu (tõsist nägu tehes): “Ma arvan, et rasedusvastased tabletid ei aita.”

Oraval leidsime mantelkorstna, vallamaja juurest. Pärast Oravat keerasime Värska peale ja hoplaa, umbes 10 km pärast olime nagu kuskil krais, st täielik Venemaa ...
Looduspark oli imeline, ei silte ega telkimiskohta, aga ära me seal ööbisime.
Õhtul telgis anekdoot nr 2 ehk järgmine dialoog:
Pambu(mõtlikult): “Eile öösel oli kuidagi külmem.”
Triinu (imestav-unistavalt): “Huvitav, millest see tuleb?”
Pambu (veendunult): “Täna pole sa ennast ju riidest lahti koorinud.”

Aga enne Tonjat ja peale Oravat oli üks ilus koht – Kõverajärve puhkemaja. Mingi paarike oli seal vette roninud ja väitis, et soe on. Meie vaatasime lihtsalt ringi.

Natuke edasi (peale esimest tsässonit) pügasid setod lammast. Kuna 1/3 ei olnud seda protseduuri oma silmaga näinud ja teine 1/3 polnud seda elektriliselt näinud, siis ronisime ninapidi juurde. Pilti teha aga vanamees ei lubanud.
Aga meil on see-eest kena kitsepilt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar