Päev algas Kuutsi poe juurest, see oli üks ütlemata kirju seltskonnaga pood. Natuke maad enne poodi ehitati koolimaja. Hea koha valinud. Ju neil siis lapsi jätkub.
Poes oli hästi heleda häälega lahke müüjatädi, nii vanu kui noori, ajasime veel kahe noormehega juttu, kes meile lahkesti kohalikku elu tutvustsid. Nad olid omale Põrguinglite klubi teinud, üks ratturitest tuligi suure hooga poe ette. Poisid ei tahtnud kodukandist lahkuda, kui, siis ainult korraks. 
Tundubk, et Mehka kant on rikkam. Pood nägi igati stiilne välja. Siiani parim.
Kuutsilt sõitsime Peetri jõe ürgorgu vaatama. Sellest võiks meie Piusa oru sõprus-maastikukaitseala saada. Maastik on siinkandis huvitav, suht tasane, aga põllud on värve täis, inimesi, talusid ja autosid on teedel vähe. Ei saagi hästi aru, mida nad siin teevad, on rikkad või vaesed. Igaljuhul ehe Nipernaadi-kant. Vahepeale jäid Mehka ja Jaanuse bussipeatused, siis tuligi Peetri jõe paljand, sealt edasi Karisöödi. Kah hästi ilus koht, sealt ei annagi kuhugi enam edasi minna. Ainult Lätti põgeneda.
Karisöödilt sõitsime pisikest metsateed mööda (see oli jällegi armas) Tikutile. Vahepeal tuli hobune vastu looreha taga. Sellest sai mitu head pilti. Teed küsisime muide paari maapoisi käest. Kats arvas, et nad valetavad, aga tegelt ei valetanudki. Tikutilt läks vähe parem kruusatee Vastse-Roosasse. Enne oli veel üks suur ja vahva langus. Pambu arvab, et Võrumaa vaated on kõik ilusad. Neid ei jõua kõiki ära teha ja pildi peale panna. Jäävad ikka ühtmoodi lamedad.
Pambu arvab kah, et viimane langus oli tore, seal ei jäänd ma talle isegi ette. Mis teha, tema rattal on 21, minu omal 3 käiku.
Vastse-Roosal oli Metsavenna talu. See on omale palju reklaami teinud, tutvustamist ei vajagi. Eelmine aasta umbes samal ajal sai seal ühel külaüritusel viibitud. Aastaga tundub talu kõvasti arenenud olevat, sel aastal kestis sama üritus juba 2 päeva.Nii hea on pärast ”pikka” sõitu kuskilt poest midagi provianti võtta, natuke puhata ja siis jälle järgmise poeni sõita. Sest nii ta kujuneski pärast Vastse-Roosat oli 13 km Krabini, see oli küll suht nüri tee, aga Krabi pood oli silme ees ja muudkui uhasime.
Pood ise oli tegelikult kinni. Aga seal kõrval oli baar, mis oma, ütleks lausa interjöörilt on Võrumaal nähtutest parim. Kõik asjad stiilselt valitud, omavahel sobivad, mitte niimoodi siid ja sits segamini nagu Triinu baaris (seal oli jälle tore perekond). Baari seintel rippus lahedaid vanu fotosid ehedas raamistuses, baari eestuba oli oma vanade maalide ja pruunide seintega isegi mingit Pariisi Montmartre´i kohvikut meenutav.
Triinu
Teistega võrreldes oli siin ka rohkem õllenänni: vanu pudeleid, originaalne A le Coqi kast ja hunnik õllealuseid kõikjalt maailmast.
Olles poest siiski vajaliku moona välja pigistanud ja kohalikud õllet rüüpama jätnud, kihutasime kodu poole (kellel on, kellel pole). Luhasoo oli ikka paigas ja üllatav küll – tühi. Ja milline vapustav päikeseloojang ning kuu ja udu ...Pambu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar