Nii et ... kui te tahate kunagi ennast välja elada, pidutseda, kämpingus ööboda, siis ... – tulge ikka Triinu ja süüa-juua sai siin ju ka – või kuidas?
Meie ootame teid igaljuhul tagasi!
Triinu baari perenaine
Ja umbes 10 km pärast tädi juurest lahkumist jõudsime siia.
Vahepeal Keema järved ja väga armas kruusatee.
Ümberringi mäed ja orud, mäed ja orud, sünged äikese- ja muidupilved, päikest vaid hetkeks. Rõhusime pedaalidele, et enne suurt vihma Triinu baari jõuda. Vihm jäi küll tulemata, aga siin
me nüüd siis oleme. Tunde juba. Hästi mõnus on olla – kõht on täis, ihu haritud, kotipõhjast leitud puhtad (ehkki kortsus) riided seljas. Sest nüüd tuleb pidu!Katrin
Aga enne sai pikalt pererahvaga vesteldud maast ja ilmast –
Kohale jõudes me veidi nohistasime ukse taga ja kasutasime väikse maja teenuseid, kus uksel silt N. Omanikud ei pidanud pingele vastu ja tulid ise välja. Vastuvõtt oli lahke (hoolimata koeradest, kes meid esiti ära tahtsid süüa). Tegime väiksed söögid ja joogid. Siis hakati pärima, et kes ja kust ja kaua. Algul olid nähtavad pereema ja tütar. Meie söögi aeg hakkasid nad kõrvallauda omale kohvipausi seadma, tulid ka pereisa ja kokk ja nii hakkaski jutulõng kerima.
Kolmapäeviti on valsiõhtud ja ka karaoket harrastatakse. Diskopult on ka olemas ja kogus üle 500 plaadi (vau!). Kontrolle käib siin ikka ka, päris mitmeid.
Pambu
Nimest: TRIINU. See sündis nõnda, et perenaist, kel nimeks Riina kutsuti Triinuks. Perekonnanimeks on aga Lepp. No comments. Lepatriinusid on majas ja selle ümber üpris ohtralt. Isegi kivid on punaseks ja mustaks värvitud. Täitsa lahe. Igati vahva on ka peremehe tehtud pudelitest kaminamüür ja laud selle ees. Maja on nad ka ise vanast töökojast baariks ümber ehitanud. Tegutsevad tasapisi juba 6. aastat. Või mis tasapisi, ümberkaudsed baarid on nämm-nämm välja söödud. Ise on nad muide mõlemad siitkandist inimesed. Kurenurmes oli kool, apteek, pood, side, kino, klubi, kino jne. Nüüdseks on see möödas. Kahju. Koolimaja suletakse sellest sügisest. Tohutu armas maja muide.Katrin
Siis tulid baari pererahva tuttavad Lasvalt. Jutt muudkui sujus ja sujus, selgus, et baaripidajad asutavad end kuhugi soomatkale minema. Meie kohe kekkasime, et Pambu on Luhasoo raja meisterdanud. Nemad olid sellest mingeid jutte kuulnud ja üldse kah soofännid nagu meie. Siis tehtigi meile algul kohvid välja ja napsud kah.
Peremees ei lubanud meil enne lahkuda, kui me tema pühapaigas – pudelinurgas – olime käinud. Käisimegi suure delegatsiooniga kõik muud nurgad kah veel läbi. Maja ees sättisime end juttu puhuma. Saime kuulda järgmise loo:
Abiellusid kord kaks noort, kellele vanemad 5 000 rubla eest maja ostsid. Noored töötasid kohalikus kolhoosis headel kohtadel, said head raha, käisid Venemaal äri ajamas ja lõpuks said “valmis” tõukarja – laiendasid elamist, muretsesid tehnika, plaanisid juba laiendamist kui tuli ... putain de vabariik! Ühelt ja teiselt poolt võeti maad käest ja oligi lõpp karjapidamisel. Põdesid, mis põdesid, siis ehitasid kompensatsiooniks saadud raha eest vanasse ehitustöökotta toitlustusasutuse. Et mees töötas töökoja juhatuses, ei kepitud seal ajusid, vaid sai koja ära osta.
Andsid siis töömeestele vaikselt süüa, siis hakkasid teistelegi andma, muudkui ehitasid juurde, lõpuks lausa majutuskohti: kämpinguid, lõkkeplatsi – ja elu läks edasi ...
Nüüd rubriiki “Kibestunud ämm”:
Neil oli naaber, kõrgharidusega jurist ja puha. Aga kade nagu üks õige eestlane kunagi. Et baari ümber asusid juristi maad, siis otsustas too igatpidi asja keeruliseks teha: mõõtis oma maad enam-vähem läbi baaripidajate kämpingu, ei lubanud oma maadele tegevust laiendada ja pidurdas niisama.
Aga ega midagi teha ka polnd – kel võimu, sel õigus.
Nüüd pisut projektikirjutaja seisukohalt:
Igale poole oleks mullipuhujaid vaja. Neile nt puhastusseadmeid. Samas need, kes ikkagi on tegijad, saavad ilma paberiteta hakkama ja jumal tänatud.
Triinu
Siin baaris käivad kõik kuni pealinnani välja, kohalikud välja arvatud. Külalised Tallinnast just uurisid, et mis me kirjutame ja kuidas nemad sõnadesse pääseksid. No ma just panin ...Nüüd rikastame kohalikku menüüd: lauda toodi vahvlitopsid ilma jäätiseta ja jäätisekokteili nõudlusele vastati, et üks saab õuna, teine jäätise ja kolmas “Vana Tallinna”.
Pambu
Kui ma tagasi mõtlen sellele hetkele, kui Luhasoos see idee tekkis ja kuhu me nüüd tegelikult oleme välja jõudnud ... Ei oska kohe kommenteerida!Triinu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar